|
Aktiivne kuulamine, enesekehtestamine, konfliktilahendamine, eneseavamine. 4-16 tundi Oskuse tutvustus. Harjutused oskuse harjutamiseks, kinnistamiseks. (Pikematel koolitustel) video-tagasisidega rollimängud Koolituspäeval tutvustatakse erinevaid suhtlusstiile (kehtestav, alistuv, agressiivne). Räägitakse sellest, mis on enesekehtestamine, verbaalne ja mitteverbaalne komponent kehtestamise juures. Tutvustatakse enesekehtestamise protsessi ja tehnikad (aktiivne kuulamine, mina-sõnum, peegeldamine, ümbersõnastamine). Samuti räägitakse tagasiside osatähtsusest õpetamisprotsessis. Loengud vahelduvad praktiliste harjutustega omandatava materjali kinnistamiseks. Vestluse läbiviimise põhimõtted. Vestluse organiseerimine: protsessi juhtimine. Vestlustehnikad: aktiivne kuulamine, küsitlemine, vastandumine, tõlgendamine, eneseavamine, info pakkumine jm. Vestlusest kokkuvõtte tegemine ja vestluse analüüsimine. Kuidas teisi paremini ära kuulata, tunnustada, veenda ja vähem manipuleerida. Suhtlustõkked-Valed meis ja meie ümber. Aja otstarbekam planeerimine ja kasutus.. Õnnelikkuse 21 peamist tegurit ja võimalused neid hinnata, endas leida ja arendada. Samuti arutatakse seda, kuidas endaga paremini elus toime tulla. ÕPETAJAKOOLITUS Ülevaade grupiprotsessidest. Uus grupi kujunemine ja mida mina kui õpetaja saaksin ära teha, et grupiprotsessid efektiivselt toimiksid. Eneserefleksioon ja mõtlemisvead. Enesekehtestamise põhimõtted. Mis on ja mis ei ole koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib ja selle erinevad tasandid. Kooliklassi sotsiomeetriline uuring. Tõrjutus, üksindus ja üksildus. Koolivägivalla ennetamine. Aktseleratsioon ja sellest tingitud probleemid. Varajane puberteet ja sellest tingitud probleemid. Sotsialiseerumine ehk täiskasvanuks saamine. Teismeea levinumad käitumishäired ja nendega toimetulek. Tänapäeva koolielu põhilised pingestajad ja probleemid. Õpilase hirmud. Õpilase väsimus. Õpetaja väsimus. Õpetaja ja õpilase õigused. Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt 6-8 tundi Poiste ja tüdrukute erinevused ning nende arvestamine arengus, õpitegevuses ja vaba aja sisustamisel. Kodu ja perekond kui lapse arenguline keskkond 8 tundi Erinevad peremudelid. Kodu funktsioonid ja tähendus erinevate psühholoogide pilgu läbi. Perepildi analüüs. Lapsevanema nõustamine. Lahutuse mõju lapse käitumisele. Koolituspäeva esimeses osas tutvustatakse, millised on levinumad psühhikahäired (rõhuasetusega põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel) ning mida mina kui õpetaja peaksin silmas pidama sellise õpilasega toimetulekul. Suitsiid koolis ja sellega toimetulek. Koolituspäeva teises osas käsitletakse probleemilahendusstrateegiad praktiliste näidete varal. Õpetaja imago kujunemine. Tuuakse välja tähtsamad faktorid. Arutame, et mida saab õpetaja ise endaga ette võtta. Milliseid käitumismalle vältida. Samuti tutvustame ühiskonna väärtushinnangute mõju õpetaja imagole. Kuidas märgata koolikiusamise märke? Vaadeldakse erinevaid koolikiusamisega toimetuleku strateegiaid. Kriisid koolis ja väljaspool kooli: mõju personalile ja õpilastele. Kriisiplaan, selle sisu ja loomine. Kriisisekkumine: individuaalsed ja grupimeetodid. Juhtumite arutelu. Kursus on suunatud peamiselt õpetajatele. Millised tegurid määravad kollektiivi mikrokliima? Levinumad mikrokliima tüübid Eesti oludes. Kuidas tekib meie tunne. Manipulatsioon ja demagoogika. Kuidas kollektiivi mikrokliimat uurida? Kuidas inimesi enam märgata ja tunnustada? Kursus on suunatud õpetajatele, meditsiinitöötajatele, klienditeenindajatele, meeskonnatöö kontekstis. Teemad: Stressi ja läbipõlemise tunnused. Osalejatele enesehindamise võimalus. Stressi ja läbipõlemise kujunemist mõjutavad tegurid. Stressi ja läbipõlemise ennetamine: organisatsioonilised võtted. Stressi ja läbipõlemise ennetamine: individuaalsed võtted. Võimalik korraldada ka meeskonna/kollektiivi põhiselt (tööjuhendamise põhimõttel): meeskonna ja meeskonnaliikmete stressorite leidmine ja analüüsimine. Toimetulekumehhanismide arutelu ja juurutamise plaani koostamine. Parem arusaamine iseendast. Enesejuhtimise oskused. Erivajaduste olemus. Erivajadustest tulenevad suhtlemise eripärad. Peamised suhtlusoskused: enesekehtestamine, vestlustehnikad. Häire (depressioon, üldistunud ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalärevus) olemus, diagnostilised kriteeriumid, riskitegurid. Psühholoogilised võtted häirega inimese abistamisel. Häire (depressioon, üldistunud ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalärevus) olemus, diagnostilised kriteeriumid, riskitegurid. Psühholoogilised võtted häirega inimese abistamisel. Peamised psühholoogilised vaevused – meeleolu langus; ärevus, stress. Rasedatele sobivad psühholoogilised võtted meeleolu ja enesetunde parandamiseks. Hirmu maandamine. Eneseregulatsiooni võtted. Sissejuhatus kriisi- ja katastroofipsühholoogiasse. Kriisiteooriad. Kriisi tunnused; kriisireaktsioonid, ealised iseärasused. Post-traumaatilise stressi häire – ajalugu, sümptomid, dünaamika. Muud psüühilised häired, mis võivad kaasuda traumaatilise kogemusega. Kriisinõustamise tehnikad ja võtted: Debriefing (ajalugu, põhimõtted, poolt ja vastu argumendid; mudelid). Lein ja psühholoogiline abi leinaprotsessis. Häire olemus, diagnostilised kriteeriumid, riskitegurid. Psühholoogilised võtted häirega inimese abistamisel. Sisu: igapäevatöös esinevate juhtumite arutelu. Võimalikud teemad: häiretepõhised arutelud psühholoogidele; suhtlemisel esinevad konfliktolukorrad (nt koolis õpilaste vahel, õpetaja-õpilase vahel, õpetaja-lapsevanema vahel; haiglas patsiendi-meediku või kolleegide vahel); erinevad õpilase/patsiendi käitumisega ja/või psüühikaga seonduvad probleemolukorrad. Osalejad valmstavad ette juhtumid, mida nad tahavad arutada ning neid analüüsitakse grupiarutelu vormis. Lisaks loengud kliinilise, nõustamis- ja suhtlemispsühholoogia valdkonnast. Vastavalt teemale ja tellija soovile 2-8 tundi. Kõik koolitused toimuvad eesti või vene keeles, eelneval kokkuleppel ka inglise keeles. Koolituste läbiviijad: Toivo Niiberg, Kaia Kastepõld-Tõrs, Kristjan Kask, Inga Ignatieva, Triinu Niiberg-Pikksööt. |