EMDR - Eye Movement Desensitization and Reprocessing. Kuna eestikeelsena kõlaks nimetus liialt pikalt ja keeruliselt, siis on Eestis nimetusena kasutusel EMDR või ka traumateraapia.

EMDR-i looja on dr Francine Shapiro, psühholoog ja Palo Alto (USA) vaimse tervise uuringute instituudi (Mental Research Institute) vanemteadur. EMDR on innovatiivne teraapiameetod, mille abil on edukalt aidatud paljusid inimesi, kes on kogenud traumaatilistest sündmustest (nt seksuaalne väärkohtlemine, hooletusse jätmine lapseeas, liiklusõnnetused ja vägivald) tingitud psühholoogilisi probleeme. EMDR on osutunud edukas ka muude kaebuste ravil, nagu näiteks esinemisärevus, enesehinnanguprobleemid, foobiad ning muud traumaga seotud ärevushäired.

EMDR on kompleksne psühhoterapeutiline meetod, mis sisaldab endas mitmete erinevate terapeutiliste lähenemiste edukalt toimivaid elemente, ühendades neid silmaliigutuste või teiste bilateraalsete stimulatsioonide viisidega moel, mis stimuleerivad aju infotöötluse protsessi.

Tavaliselt toimub traumaatiliste kogemuste töötlus loomulikult. Samas, kui inimene on kogenud koduvalt traumasid või nendest põhjustatud stressi, võib loomuliku paranemise protsess olla häiritud ning algne traumaatiline kogemus võib jääda ajus töötlemata. Töötlemata mälestused võivad salvestuda ajus „toorena“ ning sellisena võivad need jätkuvalt esile kerkida, kui inimene kogeb sündmusi, mis on mingil moel sarnased algselt kogetuga.

EMDR kasutab organismi loomulikku tervenemisvõimet ja võimaldab ajul psühholoogiliste probleemidega toime tulla sama kiiresti nagu ülejäänud keha paraneb füüsilistest vaevustest. Kuna EMDR võimaldab keha ja vaimu tervendada samas tempos, võib ravi olla kiire. EMDR-i jaoks vaja minevate seansside arv sõltub loo keerukusest. Üldiselt, mida enam eraldatud traumaatilise mälestusega tegeletakse, seda lühem võib olla ravi.

Praeguseks on teostatud 14 kontrollitud, teaduslikku uuringut, mis toetavad EMDR-i efektiivsust ühe meetodina traumade ravis. Viimased viis uuringut tehti erinevate traumaatiliste sündmuste (vägistamine, sõjas osalemine, lein, liiklusõnnetused, loodusõnnetused jne) ohvritega ja leiti, et 84-90%-l osalejatest ei esinenud EMDR-i järgselt enam post-traumaatilist stressihäiret. Arvestades selle meetodi erinevaid rakendusvõimalusi, võib EMDR olla üks tulevikus laialdaselt rakendatavaid raviviise.

Allikas: http://www.emdr-europe.org/

Mis seansil toimub?

Esimesel seansil kogutakse kliendiloo andmed, mis on vajalikud traumaatilise kogemuse edukaks töötluseks ning tutvustatakse täpsemalt seda, mis seansside käigus hakkab toimuma.

EMDR-is kasutatakse bilateraalselt stimulatsiooni: silmade liigutamist paremale-vasakule, taktiilset stimulatsiooni (nt koputamist vaheldumisi paremale-vasakule käele) või heli, mis korduvalt aktiveerib mõlemat ajupoolkera, vabastades emotsionaalseid kogemusi, mis on närvisüsteemis "lõksus". See aitab neurofüsioloogilisel süsteemil, mis on aluseks keha ja meele koos toimimisele, vabaneda blokeeringutest ning luua uusi seoseid.

EMDR võimaldab kliendil muuta ehk töödelda emotsionaalset kogemust, millest ta ei ole suutnud varem vabalt rääkida (või meenutada). Pärast EMDR-i seanssi võib inimene olla võimeline tundma end toimunust rääkides vabalt. Töötlus võib kõrvaldada traumaatilise sündmusega kaasnenud stressi, võimaldades traumast ja rasketest emotsionaalsetest mälestustest üle saada ning oma eluga vabamalt edasi minna.