Psühhodiagnostika toimub vestluse, testimiste ja intervjuude läbi. Psühhodiagnostika on mõeldud näiteks hindamaks inimese meeleolu (nt. ärevuse või depressiooni taset), vaimset võimekust (nt. mälu, töötempo, tähelepanu, verbaalsete, ruumiliste jm võimete hindamine), isiksust (nii isiksusejooni kui isiksusehäirete esinemist) või häire esinemist (nt. sõltuvuse hindamist).
Protseduur koosneb tavaliselt vestlusest (taustinformatsiooni kogumine), testimisest ning vahel ka põhjalikumast intervjuust (nt isiksusehäirete hindamisel). Abi võib olla ka sellest, kui klient toob kaasa dokumente (koolitunnistusi, iseloomustusi, saavutusi tõestavat materjali, varasema haigusloo) või lubab ka mõnel lähedasel/pereliikmel anda oma hinnangu kliendi probleemi kohta.
Olenevalt uurimisvaldkonnast ja eesmärgist võtavad erinevad uuringud ka erineval määral aega. Põhjalikuma hinnangu andmiseks oleks hea 2-3 kohtumist: esimesel korral vestlus taustinfo kogumiseks ja võibolla testimise alustamine, teisel korral testimine ja/või intervjuu, lisainfo kogumine.
Pärast uuringu läbiviimist analüüsib psühholoog saadud informatsiooni ja kirjutab kokkuvõtte (oma hinnangu), mille kohta võiks anda kliendile tagasisidet kolmandal kohtumisel. Psühhodiagnostika võib osutuda vajalikuks näiteks selleks, et otsustada, kui tõsine on probleem (kas vajab ravi, millist teraapiat võib vajada), milline on kliendi toimetulekutase (kas näiteks on valmis mingeid ülesandeid täitma, edasi õppima vms), kuidas mõjutab kliendi isiksus tema kohanemist või eluga toimetulekut jne.